Swedbanki majandusprognoos - Aprill 2016
Maailmamajanduse kasvu ohustavad poliitilised tegurid

  • Maailmamajanduse kasv tasapisi kiireneb, takistuseks võib saada poliitiliste riskide realiseerumine 
  • Läänemere regiooni majandused arenevad erineva kiirusega
  • Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid 

Maailmamajanduses on oodata pikka, pingelist suveperioodi 

Vaatamata oodatust aeglasematele kasvunumbritele viimastel kvartalitel peaks maailmamajanduse kasv sel aastal veidi paranema. Majanduskasvu kiirenemist toetab keskpankade lõtv rahapoliitika, mis hakkab hinnasurvete tugevnemisel järk-järgult karmistuma. Maailmamajanduse arengut ümbritsevad aga mitmed riskid (sh poliitilised): võimalik Brexit ja Grexit suurendavad ebakindlust Euroopas ning suvel valivad USA kaks suurimat parteid endale presidendikandidaadid. Suurimaks maailmamajandusega seotud riskiks on aga endiselt Hiina võimude suutlikkus oma majandust juhtida. Läbikukkumine selles valdkonnas tooks kaasa negatiivseid tagajärgi kogu maailmas. 

Vähem volatiilsed finantsturud rahustavad keskpanku ja vastupidi

Suurimate riikide keskpanga otsuseid mõjutasid nii talvel kui ka kevadel rahutud finantsturud ning inflatsiooni ja inflatsiooniootuste alanemine. Meie põhistsenaariumi järgi tõstab Föderaalreserv sel aastal baasintressi paaril korral, mis toob kaasa USA dollari tugevnemise. 

Läänemere regiooni majandused arenevad erineva kiirusega 

Rootsis toetab kasvu tugev sisenõudlus, eriti tarbimine ja valitsuse investeeringud. Rootsi keskpank on lõpetanud baasintressimäära alandamise ja riigirahanduse eesmärgiks on tasakaalus eelarve. Norra majanduskasv on peatunud ning nafta tootmisega seotud majandussektorites püsib problemaatiline olukord. Läti majandus peaks nii 2016. kui ka 2017. aastal kasvama 3%, kuigi ekspordi ja investeeringute kasv on varem oodatust aeglasem. Majanduskasv toetub peamiselt tootlikkuse suurenemisel, kuna hõive praktiliselt ei kasva. Leedu majandus on aasta alguses näidanud oma tugevat külge. Prognoosime tugeva sisenõudluse püsimist, inflatsiooni kiirenemist ja kaubandusbilansi defitsiidi suurenemist. 

Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid 

Viimastel kuudel on Euroopa majanduskasvu väljavaadet korrigeeritud järjest allapoole. Sealjuures on ebakindlus ja negatiivsete riskide realiseerumise tõenäosus jätkuvalt kõrge. Seetõttu oleme Eesti majanduskasvu prognoosi veidi allapoole viinud ning ootame, et sellel aastal kasvab majandus 2% ning järgmisel 2,5%. Vaatamata kasvu korrigeerimisele on majanduse peamised mõjurid jäänud samaks. Välisnõudlus ja eksport peaksid tasapisi paranema ning hinnakasv  taastuma. Netopalga reaalkasvu järsk aeglustumine hakkab aga tarbimise kasvu järk-järgult piirama. 

Möödunud aastane Eesti kaupade ekspordi vähenemine tuli peamiselt Rootsi (elektroonikatooted), Läti (elekter), Belgia (põlevkiviõlitooted) ja Venemaa turu arvelt. Eesti eksportijad suutsid küll mitmetel turgudel oma ekspordikäivet kasvatada, kuid see ei kompenseerinud ekspordi vähenemist teistesse riikidesse. Eestis toodetud ja Venemaale suunatud kaupade ekspordi osakaal koguekspordis on kahanenud (eelmisel aastal 2,8% kogu ekspordist), mis vähendab oluliselt mõju Eesti majandusele. Samas avaldab Venemaa turul toimuv tugevat mõju meie transpordiettevõtetele, sest läbi Eesti Venemaale re-eksporditavate kaupade osakaal on väga kõrge. Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal aeglaselt paranema, mis loob rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanivad Eesti eksportöörid sel aastal oma turuosa eksporditurgudel suurendada. Sealjuures on fookuses eksport Saksamaale, Suurbritanniasse ja Taani. 

Vaatamata sellele, et koguinvesteeringute vähenemise tempo eelmise aasta lõpus aeglustus, ei ole ettevõtete investeeringud näidanud selgeid paranemise märke. Selle peamiseks põhjuseks olid tavapäratult väiksemad investeeringud transpordivahenditesse. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele. Investeeringutele on toeks jätkuvalt madalad laenuintressid. Eelnevalt mainitud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt peaks keskmine investeeringute maht järgmistel aastatel kasvama, kusjuures peamiseks eesmärgiks on efektiivsuse tõstmine. Suuremaid investeeringuid on oodata toiduaine- ja puidutööstuses. Tööjõukulude jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele, aeglaselt paranev nõudlus ja hindade loid taastumine võivad aga lähitulevikus ettevõtete investeerimisvalmidust takistada. 

Meie hinnangul taastub tarbijahindade kasv sel aastal vaid 0,5 protsendini. Näiteks toornafta hind jääb eurodesse arvestatuna kuni sügiseni eelmise aasta tasemest allapoole. See alandab Eestis kütuste ja kütte hinda. Muudatused maksupoliitikas tõstavad nii sel kui ka järgmisel aastal alkoholi, tubaka ja kütuste hindu. Järgmisel aastal kiireneb hindade kasv 2,6 protsendini, peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisitõusudele. 

Hõive peaks sellel ja järgmisel aastal vähenema. Ühelt poolt väheneb tööjõud ja teiselt poolt vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform vähendab töötajate arvu avalikus sektoris. Juulis 2016 käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii sel kui järgmisel aastal (vastavalt 6,5 ja 6,7 protsendini). Palgakasv püsib kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline. 10-protsendiline miinimumpalga tõus 2016. ja 2017. aastal tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra kummalgi aastal. Reaalse ostujõu kasv aastatel 2016-2017 aeglustub, kuna nominaalne palgakasv aeglustub (sel aastal 4,8 ja järgmisel aastal 5,5 protsendini), hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoorumuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See hakkab tarbimise kasvu järk-järgult piirama.

PDF Global recovery threatened by political risks

Kui soovite rohkem teavet, võtke palun ühendust Tõnu Mertsinaga, +372 888 7589, tonu.mertsina@swedbank.ee

Esita tellimus!
Antud kiri on saadetud Swedbanki poolt koostöös Brightly'iga. Tegemist on personaalse kirjaga.
PDF dokumentide vaatamiseks on vajalik Adobe Acrobat Reader. (lae alla siin)