Swedbanki majandusprognoos - November 2015
Majanduskasv muutub laiapõhjalisemaks

Arvatust suurema ekspordi ja investeeringute kahanemise tõttu korrigeerisime 2015. aasta Eesti SKP kasvu 0,3 protsendipunkti allapoole ning ootame 1,6 protsendilist kasvu. Kasvu korrigeerimise tingis ka Statistikaameti poolt möödunud aasta SKP taseme oluline tõstmine ja sellest tulenev baasefekt. Kõige rohkem panustab majan-duskasvu jätkuvalt eratarbimine. Välisnõudluse paranemise toel ootame 2016. ja 2017. aastal SKP kasvu kiirenemist vastavalt 2,6 ja 2,8 protsendini. 

Eksport, mille kasv hakkas aeglustuma juba selle aasta alguses, kahanes kolmandas kvartalis veelgi. Lisaks elektroonikatoodetele andsid suurema panuse ka elektrienergia, põlevkiviõli ja mustmetallide ekspordi vähenemine. Venemaa suunalise ekspordi vähenemine on taandumas. Kui aasta esimesel poolel vähenes eksport enim just Venemaale, siis hiljuti on suurem langus toimunud hoopis Lätti ja Ameerika Ühendriikidesse. Samal ajal on ekspordi kasv mitmetesse Euroopa riikidesse, eriti Norrasse, Taani, Saksamaale ja Ühendkuningriikidesse, kiirenenud või säilitanud endise mõõduka kasvukiiruse. Vaatamata Venemaa majanduskriisi leevenemisele järgmisel aastal, on oodata rubla odavnemist ja sanktsioonide jõus püsimist. See hoiab meie idanaabrite impordinõudluse nõrgana. Samal ajal mõjub järgmise aasta alguses Eesti ekspordile positiivselt möödunud aastal elektroonikatoodete kõrgemale tõusnud võrdlusbaasi kadumine. Kuigi Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusolukord 2016. aastal paraneb, mis peaks omakorda suurendama ka välisnõudlust, jääb Eesti ekspordi paranemine pigem tagasihoidlikuks. 

Koos välisnõudluse nõrgenemise ja hinnalangusega on Eesti tööstuse tootmismahu ja käibe vähenemine sel aastal süvenenud. Lisaks on ettevõtete investeeringud kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKP-st on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele (v.a 2009-2010). Positiivne on aga see, et investeeringute osakaal masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse on tõusnud. Kahjuks pole see panustanud veel tootlikkuse kasvu. Kapitalikaupade impordikasv aasta esimeses pooles viitab mõningase viivitusega investeeringute paranemisele. Välisnõudluse suurenemine 2016. aastal kasvatab ettevõtete vajadust investeeringute järele (nende laenuportfell kasvab). 

Hõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema. Ühelt poolt väheneb tööjõud ja teiselt poolt vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja konkurents tugev. Lisaks alandab riigireform töötajate arvu avalikus sektoris. Juulis 2016 käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Registreeritud tööpuuduse määr suurenes nii augustis kui ka septembris. 

Palgakasv püsib tööpuuduse väikesest tõusust hoolimata kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab veidi ka ligi 10%line miinimumpalga tõus järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Samas aeglustub 2016. aastal oluliselt palgatöötajate reaalse ostujõu kasv, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama. Lisaks keskmise palga tõusule toetavad tarbimist veel pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsete siirete tõus. 

Tarbijahindade tõus kahel järgmisel aastal kiireneb. Selle taga on toorainete kallinemine maailmaturul, mis suurendab viitajaga Eestis kütuste ja kütte hinda. Euro oodatav odavne-mine USA dollari suhtes järgmisel aastal peaks tõstma teatud importkaupade hindu. Aktsiisimaksude ja hotellide käibemaksumäära tõstmine mõjutavad hinnataset samuti positiivselt. Kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu, kus tööjõukulude osakaal kogukuludes on enamasti suurem kui tööstuses.

Inglisekeelse prognoosiga saate tutvuda siin:  Better-safe-than-sorry central banks leave markets in a state of uncertainty


Täpsem info prognoosi kohta: Tõnu Mertsina, Tel: 888 7589, tonu.mertsina@swedbank.ee 


 

Esita tellimus!
Antud kiri on saadetud Swedbanki poolt koostöös Brightly'iga. Tegemist on personaalse kirjaga.