Swedbanki majandusprognoos - August 2015

Maailmamajandus: peamised riskid on seotud arenevate turgudega

Maailmamajanduse üldiselt positiivset väljavaadet ohustavad suurenenud negatiivsed riskid. Föderaalreservi intressimäära tõstmine toetab USA dollari kurssi, mis võib aga koos hiljutise Hiina jüaani odavnemisega survestada juba niigi haavatavat arengumaade riigirahandust ja ettevõtete bilansse. Hiljutine toorainete hinnalangus alandab maailmamajanduse inflatsiooni. Usume siiski, et hinnasurved arenenud riikides võimaldavad alustada keskpankade rahapoliitikate normaliseerimisega. See aga suurendab omakorda ebakindlust maailma finantsturgudel. 

Maailmamajanduse kasv järgmisel aastal hoogustub

Oodatust märgatavalt aeglasema kasvuga 2015. aasta järel peaks majandusaktiivsuse tõus 2016. ja 2017. aastal jätkuma. Majanduskasv hoogustub eelkõige arenenud riikides. USA majanduskasvu osas lisavad kindlust positiivsed signaalid tööturult ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunde tõus. Euroalal toetavad majanduskasvu nii eelarve- kui rahapoliitikad. Põhjamaade hulgas kiireneb majanduskasv Rootsis ja Taanis, samal ajal kui odavam nafta pärsib Norra majanduskasvu ja Venemaa majanduskriis mõjutab Soomet. Arenevate majanduste väljavaade on ebakindlam. Brasiilia ja Venemaa majanduse tulevik on heitlik ja Hiina ning India arengud on seotud suurte riskidega.


Lõppev suvi oli majandusuudiste poolest üllatavalt sündmusterohke. Arengud Kreekas tekitasid palju küsimusi euroala tuleviku kohta. Ja kuigi järjekordne kokkulepe Kreeka ja tema kreeditoride vahel on käeulatuses, on kokkuleppeni jõudmise protsess seadnud kahtluse alla euroala terviklikkuse ja ühtsuse. Euroala suuremate riikide vahel on pinged kasvanud ja populistlike parteide toetus on mõnes perifeersemas riigis kasvanud. 2016. aasta keskpaigas Ühendkuningriigis toimuv rahvahääletus Euroopa Liidu liikmelisuse osas võib tekkinud erimeelsusi Euroopas veelgi süvendada. 

Jüaani devalveerimine suurendab deflatsiooni ohtu 

Hiina keskpanga hiljutised sammud oma valuutakursi liberaliseerimise suunas panid rahaturud ja majandusanalüütikud muretsema. Kardeti, et keskpank püüab valuuta järk-järgulise devalveerimise abil toetada Hiina eksporti. Hiina keskpank on seda aga eitanud ja sekkus valuutaturgudel jüaani edasise odavnemise peatamiseks. Suurema tõenäosusega oli seega tegemist meetmega, et muuta Hiina valuuta tulevikus rahvusvaheliselt kaubeldavaks ja lisada see IMFi peamiste valuutade korvi. 

Hiina jüaani odavnemine suurendab deflatsioonisurveid maailmas, mille toob kaasa toorainete hinnalanguse jätkumine. Toorainete hindade kiiret taastumist meie prognoosi järgi ei tule. Küll aga tugevneb USAs ja euroalal järk-järgult alusinflatsioon. Seetõttu ootame 0-protsendiliste ja negatiivsete baasintressimäärade lõppu, USAs sel aastal ja euroalal 2017. aastal. 

Riskid on suunatud pigem allapoole

Prognoosiga seotud riskid on pigem negatiivsed. See on seotud nii meie optimistlikuma põhiprognoosi kui ka meie arvates varasemast ebakindlama maailmamajandusega. Riskid on peamiselt seotud arenevate majandustega, eelkõige Hiina ja Indiaga. Hiina majanduse tasakaalustamatused ja India poliitilised riskid võivad maailmamajanduse kasvu oluliselt pärssida. Poliitilised riskid domineerivad ka sellistes riikides nagu Türgi ja Brasiilia. Arenenud riikide arengut ohustavad negatiivsed riskid väiksemas mahus. Euroalal võib Kreeka kriis levida teistesse Euroopa riikidesse. USA majanduse arengut võib kahjustada baasintressimäära tõus. 

Eesti: Kiirem kasv vähemate inimestega

2015. aastal aeglustub Eesti majanduskasv nõrga aasta alguse tõttu, kuid teisel poolaastal ootame majanduskasvu paranemist. Vaatamata ekspordi ja tootmismahtude kasvu seiskumisele, soodustab majanduskasvu jõuline eratarbimise ja netoekspordi kasv. Väljavaade aastateks 2016-2017 on optimistlikum tänu välisnõudluse oodatavale paranemisele.



Eesti ettevõtted on olnud edukad uute eksporditurgude leidmisel 

Eelmise aasta teises pooles suurenes märgatavalt elektroonikatoodete tootmine ja eksport, mis andis olulise panuse Eesti majanduskasvu. Jaanuari majandusprognoosis juhtisime tähelepanu asjaolule, et peamiselt ühest ettevõttest (Ericsson) tulenev ekspordi ja tootmismahtude kasv ei pruugi kesta. Käesoleva aasta teises kvartalis elektroonikatoodete tootmismahu kasv peatuski. Seega on osutatud risk realiseerunud. Lisaks elektroonikatoodete turul toimuvale pidurdab ekspordikasvu ka keemiatoodete jätkuvalt süvenev tootmismahtude kokkukuivamine ning toidukaupade vähenev välisnõudlus. Keemiatoodete ja toidukaupade vähenenud tootmismahu taga on peamiselt ekspordi kahanemine Venemaale, Lätti ja Leetu. Elektroonikatoodete tootmismahtude vähenemise põhjuseks võib aga pidada suurenevat konkurentsi maailmaturul. Kui varasemalt kompenseeris ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude jõuline kasv, siis nüüd see enam nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on järk-järgult oma eksporti suunanud uutele turgudele nii Euroopa Liidus, Ameerika Ühendriikides kui ka Hiinas. 


Venemaa arvestatav mõju Eesti majandusele 

Vene sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on olnud võrdlemisi tagasihoidlik, puudutades peamiselt toiduainetööstust ja põllumajandust. Sanktsioonid ja piimahindade langus on halvendanud küll piimatootjate finantsseisu ja nende maksevõimet, kuid üldjuhul on Venemaa mõju Eesti pangandussektori laenukvaliteedile olnud väike. Samas on Venemaa majanduslangus koos rubla nõrgenemisega andnud hoobi ka meie peamiste kaubanduspartnerite majandustele. Seega on kaudne mõju Eesti majandusele olnud suurem. Aasta esimeses pooles on Eesti kaupade eksport Venemaale kahanenud jooksevhindades rohkem kui 40%. Kolmandiku ehk kõige suurema osa ekspordi vähenemisest on andnud ehitus- ja tööstusseadmete reeksport. Selle mõju Eesti transpordisektorile on märgatav, kuid majandusele tervikuna marginaalne. Eesti transpordisektorit mõjutab laastavamalt hoopis Venemaa otsus suunata üha rohkem kaubavooge läbi oma sadamate. Transpordisektori poolt loodav lisandväärtus on kahanenud juba 2,5 aastat järjest ning see on pidurdanud SKP kasvu kõige rohkem. Prognoosiperioodi väljavaade transpordisektorile ei ole kaugeltki roosiline. Lisaks transpordisektorile on Venemaal toimuva mõju tunda ka turismisektoris. Venemaa turistide arv on sel aastal vähenenud ligi 40%, mõjutades negatiivselt hotelle, restorane ja teisi turismist sõltuvaid ettevõtteid. Kuigi kohalike turistide majutamiste arv on kasvanud, ei ole see olnud piisav kompenseerimaks välisturistide arvu kahanemist.

Välisnõudluse paranemist on oodata 2016. aastal 

Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha, majanduse järk-järgulisele paranemisele on meie peamiste kaubanduspartnerite ning eriti naaberriikide kogunõudlus sel aastal tunduvalt väiksem kui 2014. aastal. Ekspordimahud jäävad käesoleval aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid olukorra paranemist on oodata 2016. aastal. Euroopa Keskpanga rahapoliitikal on positiivne mõju euroala majandusele. Lisaks suurendavad madalad toormehinnad eratarbimist ja aitavad vähendada ettevõtete kulusid. Soomes ja Venemaal on oodata majanduslanguse järk-järgulist taandumist. Kõik see parandab meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlust, mis omakorda toetab Eesti majandust. 

Välisnõudluse nõrgenemine koos langevate väljamüügihindadega on pidurdanud Eesti ärisektori käibekasvu. Samal ajal piiravad järjest suuremad tööjõukulud ettevõtete kasumlikkuse tõusu. Lisades eelnevalt nimetatud mõjuritele ka tööstusettevõtete halvenenud kindlustunde, on investeeringute vähenemine ärisektoris mõistetav. Siiski pole investeeringute vähenemine olnud laiapõhjaline ning tuleneb peamiselt põllumajandus- ja energeetikasektorist. Ärisektori laenuportfell kasvab, kuigi vähenenud tempoga. Valitsussektori investeeringute maht on sel aastal prognoositust tagasihoidlikum, kuna ettevalmistused EL-i toetuste saamiseks on olnud oodatust aeglasemad. Tõenäoliselt lükkuvad valitsussektori investeeringud EL-i toetuste näol edasi järgmisesse aastasse. Jätkuvalt suurenev konkurents, kvalifitseeritud tööjõu puudus ning üha kasvav tööjõukulu nõuavad rohkem investeeringuid, eriti ärisektori efektiivsuse parandamiseks. Paranev välisnõudlus 2016. ja 2017.aastal, koos tootmismahtude kasvuga, toob kaasa ka vajaduse ärisektori investeeringute suurendamiseks.

2015. aastal toetavad kasvu enim netoeksport ja eratarbimine 

Vaatamata ekspordi kasvu seiskumisele ja investeeringute vähenemisele sel aastal, soodustab majanduskasvu jõuline eratarbimise ja netoekspordi kasv. Tootmismahtude vähenemise tulemusena ei ole ettevõtetel vaja samas mahus vahetarbekaupu, millel on peamine mõju impordi vähenemisele. Suure mõjuga on siin olnud just elektroonikatööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumine. Samal ajal on hakanud suurenema kapitalikaupade import, millel on viitajaga positiivne mõju investeeringutele. Impordimahtude taastumist on oodata 2016.-2017. aastal koos tootmismahtude ja investeeringute suurenemisega.

Tänu netopalga kiirele reaalkasvule on ka eratarbimine jätkanud sel aastal jõulist suurenemist. Siiski jääb see alla eelmisele aastale seoses ootamatult madala kasvuga esimeses kvartalis, mille põhjustasid peamiselt väiksemad kulutused eluasemele ning alkohoolsetele jookidele ja tubakale. Eratarbimise tugev kasv on suurendanud käibemaksu laekumist riigikassasse ning sellel on olnud oluline mõju SKP kasvule. Lisaks eratarbimise kasvule on käibemaksu laekumist suurendanud ka möödunud aasta sügisest kehtima hakanud käibedeklaratsiooni täiendav lisa üle 1000-euroste ostu- ja müügiarvete kohta. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine koos rahvastiku ja tööhõive vähenemisega pidurdavad eratarbimise kasvu aastatel 2016-2017.



Palgakasv püsib kiire 

Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Tänu sobivate töötajate leidmise raskustele kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal aga taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved seetõttu suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt tänu kiirele brutopalga tõusule ning hindade langusele ja tööjõu maksukoormuse vähenemisele. Tööjõu maksukoormus väheneb mõnevõrra ka järgnevatel aastatel, kui tõuseb maksuvaba tulu ja 2017. a. langetatakse sotsiaalmaksu määra. Sotsiaalmaksu määra alanemine ei suurenda ilmselt küll enamike töötajate netopalka, küll aga vähendab veidi ettevõtete tööjõukulusid. Sotsiaalsiirete, sh pensionite ja lastetoetuste, jätkuv tõus annab tarbimise kasvu täiendava panuse. 

Valitsemissektori eelarvepuudujääk püsib väiksena ning seda finantseeritakse reservidest. Maksupoliitika nihkub tulude otseselt maksustamiselt tarbimise kõrgemale maksustamisele, kuid üldine maksukoormus oluliselt ei muutu ja püsib ligikaudu kolmandiku juures SKP-st.



Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega, mis tõstab ametlikult töötavate inimeste arvu esimesel poolaastal. Lisaks suurendab tugev sisetarbimine teenuste sektori tööhõivet. Järgmisel kahel aastal hõivatute arv aga väheneb. Alaneb nii tööjõu pakkumine kui nõudlus tööjõu järele, sest tööjõu vähenemine ja kallinemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus sunnib töötajate arvu vähendama ka oluliselt kahanenud käive/kasum (põllumajandus, teatud tööstusharud). Tööpuudus püsib prognoosiperioodil siiski madal ja suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal. 

Järgmisel aastal majanduskasv kiireneb ning tööhõive väheneb. Vaatamata tööjõu tootlikkuse reaalkasvu kiirenemisele, jääb see märgatavalt allapoole kriisile eelnenud aastate tasemele. 

Hinnad alanevad ka 2015. aastal 

Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest. Selle peamiseks põhjuseks on toorainete, sh energia, odavnemine maailmaturul. Meie prognoosi järgi alanevad näiteks toornafta hinnad maailmaturul sel aastal eurodes arvestatuna tervelt kolmandiku võrra. Odavam nafta toob aga kaasa väiksemad kütuse ja kütte hinnad Eestis. Ka toit odavneb sel aastal tänu toidu ülepakkumisele maailmas. Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal. Oma osa on sellel valitsuse maksupoliitikal – alkoholi, tubaka ja mootorikütuste aktsiisitõusud ning hotellide käibemaksumäära tõus tõstavad Eesti inflatsioonimäära 0,6 protsendipunkti võrra 2016. aastal ja 0,7 protsendipunkti võrra 2017. a. Toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul ka mõnevõrra taastuma. See tõstab eelkõige Eesti kütuste hindu. Sisemaistest teguritest kergitab peamiselt teenuste hindu jätkuvalt kiire palgakasv. 



Inglisekeelse prognoosiga saate tutvuda siin:  Emerging markets - the main threat to the global economic recovery 

Kui soovite rohkem teavet selle ülevaate kohta, võtke palun ühendust Tõnu Mertsinaga, +372 888 7589, tonu.mertsina@swedbank.ee 


 

Esita tellimus!
Antud kiri on saadetud Swedbanki poolt koostöös Brightly'iga. Tegemist on personaalse kirjaga.