Swedbanki majandusülevaade - October 23, 2013
Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%ni

Välisnõudlus on jätkuvalt ebasoodne. Viimastel kuudel on euroala majanduses toimunud pööre paremuse suunas, kuid meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi madalamad kui veel paar kuud tagasi. Aasta lõpupoole ootame välisnõudluse mõningast paranemist, mis hakkab tasapisi toetama ka Eesti ettevõtete eksporti.



Investeeringud vähenevad, ekspordi kasv aeglustub. Selle aasta esimesel poolel aeglustus Eesti majanduskasv peamiselt investeeringute vähenemise ja tagasihoidliku ekspordi kasvu tõttu aastases võrdluses 1,2%-ni. Kaupade ekspordi vähenemine on viimastel kuudel süvenenud ning juba pikemat aega on languses ka teenuste eksport. Nii on näiteks aasta algusega võrreldes töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi osakaal käibes mõnevõrra vähenenud. Investeeringute maht väheneb peamiselt tänu valitsemissektorile. Ettevõtete investeeringute tagasihoidlik kasv ei suuda kompenseerida valitsemissektori investeeringute tugevat langust.

Kiiresti kasvavad palgad suurendavad tarbimist. Vaatamata tööjõu tootlikkuse vähenemisele, kiirenes selle aasta esimesel poolaastal palgakasv 7%-ni. Tööturul on puudus kvalifitseeritud tööjõust, samuti on tööpuudus alanenud tasemeni, kus täiendavate töötajate leidmine töötute hulgast nõuab järjest suuremaid investeeringuid. Nende tegurite koosmõjul on tekkinud tuntav palgasurve. Kuna tööhõive kasv aeglustub, jääb tööjõu puudus lähiajal tõsiseks probleemiks. Töövõtja on üha enam dikteerimas oma palganumbrit, mistõttu püsib palgakasv prognoosiperioodil kiire. Kuna inflatsioon aeglustub, kiireneb ka palga reaalkasv. See annab jõudu juurde tarbimisele. Samas hakkab järgmisel ja ülejärgmisel aastal järsult aeglustuv tööhõive kasv pidurdama ka majanduses tarbimise juurdekasvu.



Inflatsioon on kiiresti aeglustunud.
Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral elektri- ja toiduainehindade tõus. Aasta esimese 9 kuuga on kodudesse jõudnud elekter kallinenud keskmiselt veerandi võrra ning selle mõju tarbijahindade kasvu on olnud veidi alla 1 protsendipunkti. Toiduainete hinnakasvu panus on olnud isegi 1,2 protsendipunkti. Samas on peamiselt toidu- ja transporditeenuse hindade panuse vähenemise tõttu hinnakasv sellel aastal aeglustumas. 2014. aastal elektri hinnatõusu mõju kaob ning maailmaturult tulenev hinnasurve kütuse ja toiduainehindadele väheneb. 2015. aastal tarbijahindade kasv mõnevõrra kiireneb, sest tööjõukulude kasvust tulenev surve hindadele, eelkõige tööjõumahukas teenustesektoris, suureneb. Meie hinnangul aeglustub hinnakasv tänavu 3%-ni, järgmisel aastal 2,8%-ni ning kiireneb seejärel 2015. aastal 2,9%-ni.



Peamiselt väiksemate investeeringute ja aeglasema ekspordi kasvu tõttu korrigeerisime selle aasta majanduskasvu 1,6%-ni ja järgmise aasta oma 3,8%-ni
(augustis prognoosisime majanduskasvuks vastavalt 1,9% ja 3,9%). Majanduskasvu prognoosi täpsustamist mõjutas ka eelmiste aastate SKP revideerimine Statistikaameti poolt selle aasta septembris. 2015. aasta majanduskasvu prognoosi jätsime 4,2%-le.




Inglisekeelse prognoosiga saate tutvuda siin: http://www.swedbank-research.com/english/swedbank_economic_outlook/2013/q3/swedbank_economic_outlook_update_2013/index.csp

Kui soovite rohkem teavet, võtke palun ühendust Tõnu Mertsinaga, +372 888 7589, tonu.mertsina@swedbank.ee

Esita tellimus!
Antud kiri on saadetud Swedbanki poolt koostöös Brightly'iga. Tegemist on personaalse kirjaga.